Tööandja bränding tõi meid teiste kuldsete ekspertidega ühe laua taha

Teame oma kogemusest, et tööandja bränding on enamat kui lihtsalt tore reklaamikampaania vaid siis, kui asja teevad koos HR, PR ja turundus. Meie partner Kristina kohtus koos teiste valkonna esindajatega maailmatasemel tööandja brändingu eksperdi Brett Minchingtoniga. PR-poolelt rääkisime, kuidas siselehe tegemisest on saanud  järk-järgult enamike ettevõtete tööandja brändingu strateegiline tööpõld.

Koostöö viib alati edasi ja esimene samm selles suunas on tööandja brändingu vallas Eestis nüüd tehtud. Tööandja bränding tõi ühise laua taha Eesti Personalijuhtimise Ühingut (PARE) esindanud tegevjuhi Kärt Kinnase, Turunduse Liitu esindanud Omniva brändi ja ürituste koordinaatori Berit Grossbergi,  Kaubandus-Tööstuskoja esindajana teenuste direktori Piret Potisepa, Tööandja brändingu agentuur Instari esindanud tegevjuhi Kersti Vannase ja meie Baltic Id partneri Kristina, kes esindas Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liitu (EPRA).

Tulemusliku tööandja brändingu taga peab olema erinevate valdkondade tugev meeskonnatöö. Tegime esimese sammu, kuid pikk maa on veel minna.  „On rõõm näha oluliste osapoolte esindajaid koos ühise arutelulaua taga. Selline koostöö on maailma mastaabis väga eriline ning Eesti sellisest koostööalgatamise kogemusest on õppida palju teistele riikidel“, sõnas maailmatasemel tööandja brändingu tippekspert Brett Minchington. „Tööandja turundus ei toimi ilma juhtide mõistmise ning personali-, kommunikatsiooni- ja turundusosakonna koostööta,“ lisas ta.

Eestis on tööjõupuudus. Selle mõju organisatsioonile saame hoida võimalikult väikse, rakendades tööandja turundust.  „Sinu parim müügimees on sinu töötaja ja see mõtteviis töötab väga hästi, kui seda õigesti mõista,“ ütles PARE esindaja Kärt Kinnas. Ja kuigi tööandjaturundusega on Eestis tegeletud üle 12  aasta, siis on see  intensiivsemalt pilti tõusnud umbes viie viimase aasta jooksul. Lisasime, et iga päevaga tõuseb üha tähtsamaks küsimuseks see, kuidas jõuda uute sobivate potentsiaalsete töötajateni.

Oluliselt rohkem peaksime selles vallas harima ja koolitama just keskastme juhte ning lihvima nende tööandja brändingu oskusi. „Tänasel päeval on meil palju personalijuhte, kes ei tea, kust selles vallas isegi alustada,“ arvas Potisepp. Kui otsene juht ei ole selles osas toetav, siis üldiselt ei toimu ka tööandja turundusega tegelemist.

Väga oluliseks võtmesõnaks ongi siinkohal osapoolte omavaheline koostöö: paljudel personaliinimestel pole turunduslikke teadmisi ja mõtlemist, mistõttu vajavad nad sellealast toetust. Personalijuhid ei ole turundajad, kuid peaksid seda teatud määral olema ning sellealast kompetentsi arendama. Turundusinimesed omakorda ei näe sageli tööandja brändingu tegelikku sisu ja kasutegureid, kuna see ei too otsesel kujul raha sisse. „Sageli ei saada aru, miks tuleks tööandja brändingusse investeerida ja seda eelkõige seetõttu, et ei mõisteta, kust see raha hiljem tagasi tuleb“, sõnas Grossberg. Kommunikatsiooni roll on selles valdkonnas eelkõige informeerimine- et kasvatada teadlikkust ja vältida arusaamatusi. „Inimesi tuleb kindlasti kaasata tööandja brändingu tegemisel“, rääkisime juurde.

Siinkohal on oluline mõttekoht ka haridussüsteemile ja õppejõududele – tegemist on teemaga, mida peaks kindlasti rohkem käsitlema. Mõista tuleks asjaolu, et tööandja turundus ei pruugi olla üldse nii kulukas ning päeva lõpuks täidab see meie kõigi ühist eesmärki: et meie organisatsioonis töötaks just meile sobivad inimesed.  „Austraalias on  näiteks Adelaide´s tööandja turunduse valdkond haridussüsteemi integreeritud ning seda õpetatakse juhtimis distsipliinide osana“, ütles Brett Minchington, kes ise on valdkonna õppejõuks ülikoolis.

Potisepa hinnangul seisneb murekoht suuresti ka praeguses valitsuses, kes on võtnud väga kaitsva hoiaku võõrtööjõu palkamise suhtes – valitseb justkui mõtteviis, et nii võetakse eestlastelt töö eest ära. Nõustuti ühiselt, et tegelikkuses tuleks aga tuua rohkem talente Eestisse, see oleks oluline lahendus hetkel valitsevale tööjõupuudusele. Idufirmade ja IT valdkonnad on kujunenud selles osas heas mõttes erandiks, kuna juba tänasel päeval töötab nendes valdkondades arvestatav osa andekaid inimesi välismaalt. Idufirmad üldreeglina pakuvad töötajatele väga palju eeliseid, mistõttu võetakse nende poolt üksjagu töötajaid omale – siinkohal on taaskord võtmeks tööandja turundus ja ühes ka juhtide kaasamine.

Jõudsime ühiselt järeldusele, et tänasel päeval tuleks kindlasti kasvatada tööandja brändingu alast teadlikkust veelgi  ja teha selle vajalikkus üldsusele selgeks. Oluline probleem seisneb selles, et kuna tehtav investeering ei tule tagasi otsese rahana, siis ei saada selle vajalikkusest sageli aru ja ei soovita panustada. Tööandja turundus on Eestis tõusev trend- järjest rohkem on organisatsioone, kes on võtnud nõuks seda arendada ning samuti tõuseb pidevalt teadlikkus tööandja turunduse olulisusest ja vajalikkusest. Viimastel aastatel on rohkem kaasatud ka juhte ning proovitakse leida probleemidele uusi lahendusi.

Meie kohtumisest saad lugeda ka:

 Äripäeva Personaliuudistest