Erich Maria Remarque, “ Lissaboni öö”: “Mis on tõeline – kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?”
Spordiorganisatsiooni edukus sõltub tema mainest. Toimiv kommunikatsioon on aluseks sportliku eesmärgi saavutamisele. Eesolev käsiraamat annab rea praktikas kogetud näpunäiteid erinevatest võimalustest kommunikatsioonitöö planeerimiseks ja juhtimiseks spordis.
Miks juhtida spordiorganisatsiooni kommunikatsiooni?
- Tihedamad sidemed otsustajatega
- Sõnaõigus uute reeglite ja rahastamisskeemide kujundamisel
- Parem kontakt sponsoritega
- Organisatsiooni liikmete motiveerimine ja pühendumine ühisele eesmärgile
- Spordiala jõudmine massidesse ja liikmeskonna laienemine
- Kokkuvõttes: parem sportlik tulemus
Probleemid, mille taga võib olla kehv kommunikatsioon:
- Sportlased ja treenerid on halvasti motiveeritud, puudub hea sportlik tulemus
- Organisatsioonis on alatasa sisepinged
- Oma organisatsiooni nimetamine kutsub esile reaktsiooni „Pole kuulnudki.“
- Organisatsioon vaevleb rahapuuduses, sponsoreid on raske leida
- Ajakirjanik materdab alaliitu, klubi või selle sportlasi
Avalik arvamus on ühiskonna ja kaaskodanike suhtumine meie tegevusse. Avalikkuse suhtumine, heakskiit või hukkamõist, usk või lootusetus, avaldab mõju iga inimese ja organisatsiooni edukusele. Tänapäeva infoühiskonnas on arvamuste kujundamisel suur roll
meedial. Miks? Sest paljud teemad, mille osas oma arvamusi kujundame ja hinnanguid anname, on meile kellegi poolt räägitud või vahendatud. Oma silmaga näinud ja käega katsunud oleme siiski väikest osa meie maailmapildist. Samamoodi nagu suurel osal Eesti inimestest on oma arvamus Kanterist, Värnikust või Šmigunist, kuigi neid isiklikult tunnevad pigem vähesed.
Inimesed kujundavad oma arvamust selle põhjal, mida nad teavad. Kui palju meid usaldatakse ja kui palju meisse usutakse, sõltub kättesaadavast infost. Seetõttu on spordiorganisatsiooni jaoks tähtis edastada infot omalt poolt õigetele inimestele õigeid kanaleid pidi ja nõnda ise kommunikatsiooni juhtida. On suuresti meie endi teha, mis mulje jätame ja kuidas meie saavutusi hinnatakse. Maine või imago ongi see peegelpilt meist, mis on avalikkusele nähtav. Meedia rolli kommunikatsioonitöös ei saa alahinnata, kuid ainult sellele oma plaane seada oleks riskantne. Meie jaoks olulised inimesed saame hoida oma infoväljas ka läbi otsesuhtluse. Näiteks sponsor eeldab otsekontakti ning teist laadi infot, kui meedia poolt vahendatu. Mida tugevamas infoväljas hoiame oma otsekontaktid, seda väiksem mõju on meedial meie kommunikatsioonis. Eriti oluline on see kriisijuhtumitel. Kui pulss tõuseb, peab keha üldine treenitus – nimetagem seda kommunikatsioonikeeles maineks – olema piisavalt tugev, et koormust välja kanda.
Monoloog või dialoog
Kommunikatsioonijuhtimine ei ole ainult oma info edastamine. Oluline osa on kuulamisel. Jälgime, mida teevad teised ja mida arvavad asjast meile olulised inimesed. Küsitleme ja uurime, kas meie sponsor on meiega rahul või mis on tema fi rmal plaanis. Kuulamine annab meile hea baasi küsida õigeid küsimusi ja saada ka vastus. Tekib dialoog meile oluliste inimeste ja organisatsioonide vahel.
Kes vastutab?
Kommunikatsioon ei ole midagi eraldiseisvat, midagi erakorralist, mida võime teha või tegemata jätta. Kommunikatsioon on lahutamatu osa spordiorganisatsiooni juhtimisest. Kommunikatsioonitöö mõjutab meie sportlaste sooritust, head nime ja rahastamist. Meie spordiorganisatsiooni maine eest vastutab juhatus. Kui me oma alaliidu mainega mingil põhjusel rahul ei ole (olgu põhjuseks nö käest läinud sportlane või mõistmatu mänedžer), siis vastutab selle eest organisatsiooni juhtkond. See ei tähenda, et meie paremas või halvemas maines on alati süüdi juht. Kuid ainult juhtkond on see, kelle võimuses on hakata tegelema süsteemse kommunikatsioonijuhtimisega, mille eesmärgiks on head suhted asjaosalistega ning sportlikku eesmärki toetav meediafoon.
Kommunikatsioonitöö ülesanne on anda võimalikult õige pilt sellest, mis on meie võimed. Siinjuures on kommunikatsiooni hindamiseks lihtne indikaator:
- kui sisu on hea (sportlik tulemus), kuid maine halb või meediakajastused negatiivsed, on viga kommunikatsioonis, mis vajab muutust ja parendust;
- kui aga sisu on kesine ja vajab parandamist (sportlik tulemus), ei saavuta me oma eesmärke ainult kommunikatsioonitöö parandamisega.
Kommunikatsioon spordis
Spordimeedia kõigub meelelahutuse ja informeerimise vahel. Sportlane annab oma intervjuud raskes olukorras: kaotused, võidud, füüsiline väsimus. Pingeid lisab klubidevaheline võistlusmoment. Tippsportlane on staar.
Spordiorganisatsiooni edukus sõltub usaldusest. See põhineb meie võimekusel saavutada eesmärgid, mille kohta me ei saa anda välja ühtegi garantiikirja, kuid mille alusel panustavad sponsorettevõtted raha ja annavad kasutusse oma kaubamärgi. Tekib publiku ootus ja fänlus, millest sportlane saab jõudu ja innustub potentsiaalne järelkasv.
Kommunikatsioonitöö on sarnane sportliku vormi saavutamise ja hoidmisega. Ühe pressikonverentsi või artikliga pole võimalik saavutada kestvat tulemust. Hoiakute ja arvamuste muutmine on pikaajaline protsess ja nõuab järjepidevust. Esimesed muutused meediapildis on võimalik saavutada vähemalt kolme kuu jooksul. Esimesed muutused avalikus arvamuses aga mitte enne aastat. Seetõttu vajab kommunikatsioon järjepidevat plaanipärast tööd. Ühe pressikonverentsi või artikliga pole võimalik saavutada kestvat tulemust.
Baltid ID partneri Kristina Seimanni koostatud sporditöötaja käsiraamat katab veel palju valdkondliku teavet: spordiorganisatsiooni siht- ja sidusrühmasid, kommunikatsiooniplaani koostamist ning kriisikommunikatsiooni.