Digirevolutsioon on kaasa toonud olukorra, kus tuleb teha midagi, mida juhil pole võimalik veel väga selgelt sõnastada. Teame ainult, et uute toodete ja teenuste loomine vajab erialaülest mõtlemist. Veduriks on siin osutunud just mitmel rindel tegutsejad, n-ö hübriidinimesed. Lähemalt räägivad Kristina Seimann ja Kaia Gil.
Igas ettevõttes on inimesi, kes jõuavad kõikjale ja räägivad paljudes asjades kaasa. Neil on palju huvisid ja tuhat ettevõtmist… kuid juhid on näinud selles pigem probleemi. Hübriidinimese termini tõid Directoris esimest korda esile paar aastat tagasi Eestit väisanud legendaarsed digiturunduse teerajajad Kip Voytek ja Scott Prindle. Mõlemad on töötanud väga mainekates USA loovagentuurides ning juhtinud meeskondi, kelle kontosse kuuluvad omaaegsed digiturunduse hitid, nagu Nike+ või „Whopper Sacrifice”. Voytek ja Prindle ütlesid, et olukorras, kus digikeskkond alles areneb ja homset turgu ning lahendusi pole veel võimalik selgelt briifida, on abiks hübriidinimesed, kes on andekad rohkem kui ühel alal.
Kes on hübriidinimene?
Kip Voyteki sõnul, kes juhib USA digiturunduse agentuuri Rumble Fox, avastavad hübriidinimesed sageli uusi valdkondi ja loovad nende ristumisel uusi töövõimalusi. „Mulle meeldib hübriidide kirjeldamisel kasutada keeleoskuse taset: inimese keel võib olla alg-, suhtlustasemel või kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas,“ sõnas Voytek. „Ma loen hübriidinimeseks sellist töötajat, kes on vähemalt ühes valdkonnas täiesti vilunud ja suurepärane, tuleb mitmes teises toime suhtlustasemel ja suudab paari nädala või kuuga omandada tugeva algtasemele veel mõnes.”
Näiteks Eestis viimasel ajal palju auhindu korjanud Kuukulgur Film ei ole tegelikult algselt äriideelt üldse agentuur, vaid produktsioonifirmana osa turunduse väärtusahelast. Hoolimata sellest on Kuukulgur pälvinud klientide ja agentuuride usalduse, kui on vaja leida ärilised lahendused ideest teostuseni, ning pälvinud sellega žüriide tunnustuse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Produktsioonifirmana saavad nad juba 13 aastat ettevõtetelt ja teistelt agentuuridelt ülesandeid terviklahenduse loomiseks, mitte pelgalt klipi tegemiseks. Selle põhjuseks peetakse just tegijate hübriidsust.
Tüüpilise agentuuri struktuurist väljapoole
Kuukulgur Filmi taga on Priit Aus, Jan Erik Nõgisto, Rain Tolk ja Andres Maimik, kes on ilmekaks näiteks tüüpilistest hübriidinimestest. Isiksuslik mitmekesisus ja sada muud tegemist on see, miks suudetakse luua edukaid tervikkampaaniaid. Ehk nagu nelik ise ütleb: kolm režissööri, naksakas tegevjuht ja ühistööst tekkiv sünergia.
„Kui me uue aastatuhande algul Andresega kahekesi selle ettevõtte asutasime, oli meie trumbiks süüdimatu, isegi pisut anarhistlik audiovisuaalsetele lugudele vaatamise viis. Nüüd on lisandunud Jan Eriku professionaalsus, Priit Ausi läbinägelikkus ja meie elukogemus,” ütleb Kuukulgur Filmi partner Rain Tolk, kes on tuntud nii näitleja, režissööri kui ka saatejuhi ja toimetajana. Kuukulguri igapäevases tööprotsessis kehastub ta loovjuhiks, projektijuhiks, režissööriks ja kõigeks selleks, mis parasjagu vaja.
Üheks põhjuseks, miks nende tööd hinnatakse, on Raini arvates inspiratsiooni otsimine väljaspool reklaamisfääri. „Ükskõik kui suure eelarvega töö meieni jõuab, alustame kohe ühise brainstorm’iga, ilma et langetaks kohe otsuse, kes meist asja lõpuks ära vormistab,“ kirjeldab ta. „Mis reklaame puudutab, siis klient usaldab sind ja su tunnetust loo väljamõtlemisel ning selle teostamisel. Sina usaldad, et klient usaldab sind. Nii saamegi kõik auhinnad endale kahmata.“
Jan Erik Nõgisto, Kuukulguri üks partneritest ja režissöör, on samas ka loovjuht, kes istub inspiratsiooni kogumiseks aeg-ajalt trummide taha. Tema sõnul on nad kõik režissöör-loovjuhid. Reklaami poolel tähendab see klienditeeninduskiirust ning operatiivsust lähteülesande loomingulise protsessi vältel, eriti alguses. „Meie töö ei alga meeskonna komplekteerimisest (kes mida teeb), vaid kohe ülesandepõhiselt. Kiirus omandab aasta-aastalt järjest suuremat tähtsust ja kui see kohtub kogemuse ja töö loova iseloomu väärtustamisega, on tulemuseks võit kõigile osalistele,“ märgib Jan Erik.
Rumble Foxi tehnoloogiajuht Scott Prindle aga tunnistab, et hübriidi leidmine pole lihtne. Põhjuseks toob ta n-ö pärandvara: tavaliselt keskendutakse konkreetse oskuste rühma müümisele eraldi, näiteks strateegia, raamatupidamine, tootmine, loovlahendused või arendused. „Kliendid on harjunud sellist teenust möödunud kümnendite jooksul ostma, sest traditsioonilisest lähenemisest kõrvale kaldumine võib nende tulu ohtu seada,“ kirjeldab ta. „Viimane trend on aga see, et esile tõusevad strateegid, kes suudavad teha kasutajasõbralikku tootedisaini. Koodikirjutajad, kes mõtlevad välja loovlahenduste kontseptsioone. Projektijuhid, kes juhivad digitoodete loomist.“
Voytek toob hübriidinimeste meeskonna loomise kohta näiteks aastatetaguse juhtumi, mil hübriidinimese kontseptsioon oli veel uus ning üks juht hakkas seda kontseptsiooni teadlikult nende agentuuris juurutama. „Ta hakkas rõhutama inimeste mitmekesiseid andeid, nii et tarkvaraarendajast sai loovtehnoloog, projektijuhist produtsent…. Esile tõusidki hübriidinimesed, tänu kellele tekkisid uued koostöövõimalused, mille tulemuseks on uued innovaatilised ideed ja ärilahendused.”
Hübriide hoiab koos ideekesksus
Valdkonnaülest lähenemist Kuukulguris kirjeldab ka Jan Erik: „Meie tugevus on isiklik ja individuaalne lähenemine igale tööle. Proovime olla oma loome- ja tootmisprotsessis vabad väljakujunenud mudelitest. Mingisugused alusprintsiibid on loomulikult olemas ja paika loksunud, aga me ei ürita suruda ideed mõnda valemisse. Võtame iga ülesannet eraldiseisva ja uuena, kohaldades oma tootmismudeli idee ümber.“
Peamise tugevusena rõhutab Jan Erik ideekesksust, mis on olnud Kuukulguri puhul ka teadlikuks juhtimismudeliks, mis aitab rakendada hübriidide oskusi ja vältida samas laialivalgumist: „Kõige olulisem on alati idee. Vormistus, tootmismudelid ja instrumendid on alati selle teenistuses. Idee on alati uus. Kui töötada välja kohe mingi väga konkreetne mudel, et sellest raudse haardega kinni hoida, siis on see idee vägistamine.“
Kuidas hübriidinimest juhtida?
Eduka töökeskkonna ülesehitamisel ei piisa ainult selgest eesmärgi sõnastamisest ja mõnusast sisekliimast, vaid koos tehtava töö ühisosa mõtestamisest. Siin aga jõuame jälle hübriidinimese rollini meeskonna loomisel ja juhtimisel.
Hübriidinimesel on vaja keskkonda, mis teda arendab ja toidab. Samas tuleb hoida fookust. Kuidas hoida eesmärgipärast joont ja ärilist fookust, kui sinu ümber on inimesed, kes tegutsevad väga mitmel alal? Kuidas panna erinevad oskused ja tegevused ärilise eesmärgi nimel tööle?
Voytek tõi hübriidinimese juhtimisel välja mitu murekohta: „Hübriidinimesel on palju huvisid ja keskendumine ehk nn lennuki maandamine on nende jaoks sageli keeruline. Seega asjad, mis muudavad nad äärmiselt loovaks, võivad tõelise meisterlikkuse saavutamisel muutuda takistuseks.“ Ta peab ennastki hübriidinimeseks ning räägib loo juhist, kes on osanud teda kõige paremini suunata: „Kui läksin tema juurde jutuga, et ta ütleks mulle, kuidas probleemi lahendada, n-ö lennukit maandada, siis tegutses ta pigem nagu terapeut. Ta palus, et kirjeldaksin probleemi, loetleksin üles lahendused ja vaatleksin seejärel veel probleemi koos lahendustega. Seejärel tavatses ta öelda, et tema arvates kaldun ma näiteks lahenduse number kaks poole, mis tundub talle samuti mõistlik. See oli väga võimas! Ta oli uudishimulik ja teadis, et peab usaldama oma meeskonda. Meie omakorda vajasime klassikalise juhtimise asemel midagi coaching’u sarnast.“
Nii et teadmiseks juhile: hübriidinimesele on vaja pigem selget ja avatud kaasamõtlemist kui otsest motivatsiooni.